„Kui räägime enesejuhtimisest, siis millega on Vaikuseminutid kõige otsesemalt seotud?“ küsis hariduspsühholoog Grete Arro, vesteldes Vaikuseminutite programmi „Heaolu loov kool ja lasteaed“ talvekoolis osalejatega. „Sotsiaal-emotsionaalsete pädevustega,“ kõlas rahva hulgast, sest Vaikuseminutite metoodika panustab palju näiteks emotsioonidega toimetulekusse ja suhetes reaktiivse käitumise asendamisse teadlike valikutega.
Millele toetuvad omakorda sotsiaal-emotsionaalsed oskused? Nende oskuste vajalikkusest räägitakse aina enam. Näiteks kaitsevad need vaimset tervist, on tähtsad edukal õppimisel ning toimetulekul igapäevaelu ja raskustega. Aga mis on nende oskuste alus?
„Sotsiaal-emotsionaalsed oskused toetuvad otseselt täidesaatvatele funktsioonidele ja eeldatavalt neid Vaikuseminutid arendavadki,“ selgitas Arro. Ta tutvustas ka uuringut, mille järgi täidesaatvad funktsioonid lapseeas ning nende toetamine on oluline tulevase sooritusedukuse, tervise, heade suhete, materiaalse heaolu ja haridustaseme ennustaja. Sealjuures ennustab laste täidesaatvate funktsioonide arengutase neid tuleviku edu aspekte isegi paremini kui tavapäraselt tähtsaks peetav intelligentsuse tase või sotsiaalne päritolu (vt nt Moffitt et al, 2011) .
Praktilist arusaamist toetas see, kui tõime esile täidesaatvad funktsioonid ja mõtlesime nende seosele Vaikuseminutitega. Huvitav oli avastada, kuidas kolm funktsiooni on meile argitegevuses kogu aeg vajalikud.
Pidurdusprotsessid – suutlikkus mitte kaasa minna impulsiga teha (või jätkata) midagi mõnusat ning valida selle asemel pikaajalises plaanis arukam käitumine. See funktsioon on väga vajalik näiteks õppe- või tööülesande juures püsimiseks, aga ka teadlike käitumisvalikute tegemisel. Pidurdusprotsesside arendamine saab olla väga selgelt vaikuseminutite tugevus ja panus, tõdes Arro.
Töömälu – info lühimälus hoidmine ja samal ajal sellega opereerimine, kusjuures pidurdusprotsesside hea valdamine võimaldab hoida töömälus just seda, mis on käsiloleva probleemi vm lahendamiseks vajalik (ja mitte võtta töömälusse kõrvalist infot). Seega on kõik täidesaatvad funktsioonid omavahel tihedalt seotud ja neid rakendatakse korraga.
Kognitiivne paindlikkus – võime kohaneda muutunud oludega, panna kõrvale eelmine tegevus ja lülituda ümber; näha olukorda teisest perspektiivist. Ka siin oli arutlejatel lihtne märgata seost Vaikuseminutitega: lühikeste harjutustega aidatakse õpilastel häälestuda vahetunnist ümber ainetunnile või kasutatakse ühelt tegevuselt teisele üleminekul, et aidata eelnevast lahti lasta ja ümber lülituda.
Rõhutamist leidis, et täidesaatvad funktsioonid on arendatavad. Nende areng on seotud aju otsmikusagara arenguga, mis küpseb umbes 26. eluaastani. Seega ei saa koolieas eeldada, et täidesaatvad funktsioonid oleks juba välja arenenud, ent nende tõhusat arengut on väga vaja toetada.
Täidesaatvaid funktsioone on palju uurinud neuroteaduse professor Adele Diamond (vt lähemalt siit). On ilmnenud, et neid funktsioone arendavatest tegevustest võidavad enim inimesed, kel oli nõrgem algseis. Põhjalik süstemaatiline ülevaade täidesaatvate funktsioonide arendamise võimalustest tõi esile, et muude praktikate hulgas on parimaid tulemusi näidanud teadveloleku omad, mis sisaldavad teadlikku liikumist. Hea uudis on, et õpetajad saavad peatselt tuge, sest MTÜ Vaikuseminutid ja „Liikuma kutsuva kooli“ programmi koostöös on loomisel komplekt liikumisega teadveloleku harjutusi.
„Täidesaatvad funktsioonid arenevad aeglaselt ja seetõttu vajab nende arendus õpetajatelt järjekindlust. Ei tohiks kohkuda, kui muutused ei juhtu üleöö,“ nentis Arro.
On ka loomulik, et täiskasvanud, kellel on nõrgemad täidesaatvad funktsioonid (kes on kärsitumad, ebajärjekindlamad, ei suuda oma impulsse nii hästi tagasi hoida), loovad lastelegi halvema arengukeskkonna. Arro soovitas kindlasti lastele eakohases sõnastuses selgitada, miks on täidesaatvaid funktsioone vaja arendada, mis inimese ajus toimub, kuidas pidurdusprotsesside areng võtab aega, kuid on ülivajalik. Seda on vaja teha hoolivalt, kannatlikult ja valimatu soojusega, eriti nende laste suhtes, kes meid enim närvi kipuvad ajama. Just lapsed, kes vajavad meie tuge kõige rohkem, on meie võimalus kasutada ja arendada enda pidurdusprotsesse!
Täidesaatvate funktsioonide heaks toimimiseks on oluline ka stressi ja väsimuse vähendamine. Küllap on meile kõigile tuttav, kuidas väsinuna on impulsikontroll märksa väiksem ehk meil on raskem pidurdada ebamõistlikku käitumist, ütlemist, söömist, looderdamist või sotsiaalmeedia kasutamist. Samas ilma pidurdusprotsessideta ei toimu õppimist.
Grete Arro rõhutas, et ka stressileevendus on oluline õppimise jaoks: iga intensiivne kognitiivne sooritus väsitab töömälu ja selle taastamiseks on tähtis võimaldada lastele pause, et puhata just seda kõige kiiremini väsivat aju osa – eesmist otsmikusagarat – ja seeläbi vähendada stressi. Tartu Ülikooli uuringus (Kristel Põder, Kenn Konstabel, Teri Talpsep) sai kontrollgrupp nutivaba puhkamise aega ja Vaikuseminutite klassides tehti järjekindlalt lühiharjutusi. Ilmnes, et Vaikuseminutite harjutusi teinud lastel oli vähem stressi ja väsimust, seega on need puhkeajast efektiivsem stressileevenduse viis.
Artikkel ilmus 17.03.2023 Õpetajate Lehes.
Kas tahaksid osata lühikeste harjutustega toetada lapse või lastegrupi keskendumist ja rahunemisoskust? Või ka iseenda meelerahu? Rohkem praktilist tuge, harjutusi, kogemusi ja näpunäiteid saad peagi algavatelt avatud koolitustelt.